Meil on vaja ühele astmele tõusta ja siis me näeme kes juhtib meid. Me ise ilmutame kuidas me juhtime iseennast madalamal tasemel. Ja seejärel, kui me tõuseme järgmisele astmele, ilmutame jälle, et me juhtime iseennast veel madalamal tasemel. See tähendab, et me alati praktiliselt juhtime iseennast, aga mitteteadlikult ja kahjuks me ei saa aru, et ise teeme endale kõige selle valu, toome kannatust, tühisust, tühjust j.t.
Seepärast minna teisele tasemele, aru saama kes juhtib sind- see tähendab aru saama iseennast kõrgemal tasemel. Ja nii inimene kergitab end, kergitab end sellistel tasemel, kuna ei saavuta kõike kõrgeimat ja seal ta tõesti seob end Ülema juhtiva jõuga või võib seda nimetada Loojaks või Looduseks (pole tähtis kuidas sellest rääkida). Kõik inimkond peab saavutama seda maksimaalset, täiuslikku tasemet.
