Tegelikult meie ümber ei eksisteeri mitte midagi, absoluutselt mitte midagi, on vaid valge valgus. Ja kogu kujutus, mida me enda ümber näeme, on tegelikult meie sees. Kõik meie omadused, kõik meie tunded, kõik meie sees tekkivad mõtted, projetseeruvad sellele valgele valgusele nagu valgele ekraanile kinos.
Aju kuklapoolel asub ekraan ja sellel projektseeruvad kõik minu seesmised andmed. Seega ma praktiliselt tajun mitte tegelikku maailma, vaid kogen maailma enda sees, ja just sellisena nagu ma ise seda tajun, ja seega on hinnang täielikult subjektiivne. See on reaalsus, mida me oleme kohustatud mõistma, see tundub mingi elukauge filosoofiana.
Füüsika, eriti uusim kvantfüüsika räägib sellest juba absoluutselt täpselt ja on selge, et maailm on absoluutselt subjektiivne, ja väljaspool seda on olemas jõud, mis seda määravad.
